Pärast kukkumist külm või kuum kompress?

Paljudele inimestele meeldib pärast traumat kompressi niisutamiseks kasutada kuumi rätikuid.Tegelikult ei soodusta see meetod trauma paranemist.Seda tuleb kõigepealt jahutada ja seejärel järk-järgult soojendada.

Külm kompress võib panna lokaalsed kapillaarid kokku tõmbuma ning sellel on hemostaasi, palavikku alandav ja valuvaigistav toime.Külm kompress tuleks teha võimalikult varakult pärast traumat.Meetod on võtta külmas vees leotatud rätik ja asetada see vigastatud kohale ning vahetada iga 3 minuti järel.Jääkuubikuid ja jäävett võib iga kord 20-30 minutiks panna ka kuumavee- või kilekottidesse otseseks välispidiseks kasutamiseks.Käte ja pahkluude vigastatute puhul leotage kahjustatud osa otse külmas vees või loputage seda kraaniveega.

Pärast 24-tunnist vigastust kaovad lokaalne punetus, paistetus, kuumus ja valu ning kuuma kompressi saab teha alles verejooksu peatumisel.Meetod on leotada rätik kuuma veega ja panna see kahjustatud piirkonda.Kui soojust pole, vahetage see õigel ajal, iga kord 30 minutit, 1-2 korda päevas.Kasutada võib ka kuumaveekotte ja praesoola.

Kuum kompress võib laiendada lokaalseid kapillaare, soodustada lümfi- ja vereringet kudede vahel, kiirendada ainevahetust, vähendada turset, leevendada lihasspasme, hõlbustada ummistuse ja eksudaadi imendumist, soodustada vigastatud kudede taastumist ja paranemist, vähendada adhesiooni ja kiirendada paranemist.Siiski tuleks jälgida, et kuuma kompressi ajal nahka ei kõrvetaks, eriti teadvuseta, halvatud, tundetu ja laste puhul.

Sellest on näha, et traumajärgse külma ja kuuma kompressi puhul tuleks järjekorrale tähelepanu pöörata, et haigust mitte süvendada.